Arduino ajalugu ja mudelid

Arduino loodi 2005. aastal Itaalias Ivrea interaktsioonidisaini instituudis (Interaction Design Institute Ivrea). Selle eesmärk oli pakkuda õpilastele soodsat ja lihtsalt kasutatavat tööriista, et luua interaktiivseid projekte, ilma et oleks vaja sügavaid teadmisi elektroonikast ja programmeerimisest.

Ajalugu ja peamised arendajad

Arduino areng sai alguse Hernando Barragáni magistritöö projektist nimega Wiring. Tema töö alusel otsustasid õppejõud ja tudengid luua veelgi lihtsama ja odavama versiooni. Peamine meeskond, kes Arduino platvormi arendas, koosnes järgmistest isikutest:

• Massimo Banzi (juhtiv õppejõud ja peamine eestvedaja)

• David Cuartielles

• Tom Igoe

• Gianluca Martino

• David Mellis Arduino nimetus on inspireeritud Ivrea linna keskaegse kuninga Arduin of Ivrea nimest.

Mudelite ajajoon ja protsessorid

Arduino mudelite areng on kulgenud pidevalt, kusjuures uued versioonid pakuvad sageli paremat jõudlust ja uusi funktsioone.

• 2005: Esimene Arduino prototüüp, mis põhines ATmega8 protsessoril ja kasutas RS-232 jadaporti.

• 2006: Arduino Diecimila (ATmega168). See oli esimene USB-ühendusega mudel, mis muutis selle kasutamise oluliselt lihtsamaks.

• 2008: Arduino Duemilanove (ATmega168/ATmega328). See mudel võttis kasutusele automaatse toiteallika valiku.

• 2010: Arduino Uno (ATmega328P). See on kahtlemata kõige tuntum ja populaarseim mudel, mis sai standardiks paljudele projektidele ja on siiani laialdaselt kasutusel.

• 2011: Arduino Leonardo (ATmega32U4). See oli esimene mudel, mis suutis käituda USB-sisendseadmena, näiteks hiire või klaviatuurina.

• 2012: Arduino Due (Atmel SAM3X8E). See mudel oli oluline samm edasi, kuna see kasutas esmakordselt 32-bitist ARM-arhitektuuriga protsessorit, pakkudes oluliselt rohkem arvutusjõudlust.

• 2013: Arduino Yún (ATmega32U4 + Atheros AR9331). Kombineeris Arduino mikrokontrolleri ja Linuxi-põhise protsessori, mis võimaldas arendada projekte, mis vajavad võrguühendust.

• 2016: Arduino MKR-seeria. Need mudelid (nt. MKR1000, MKR Zero) on suunatud asjade interneti (IoT) lahendustele, sisaldades sageli Wi-Fi ja Bluetoothi tuge.

Aastate jooksul on loodud ka palju väiksemaid ja spetsiifilisemaid mudeleid nagu Arduino Nano, Arduino Micro ja LilyPad Arduino. Tänapäeval on uutel mudelitel nagu UNO R4 (põhineb Renesas RA4M1 protsessoril) veelgi parem jõudlus ja ühenduvus.

Tänapäevased kasutusvaldkonnad

Arduino on oma lihtsuse ja laialdase toe tõttu leidnud rakendust paljudes valdkondades, alates hobiprojektidest kuni tööstuslike lahendusteni.

• Haridus: Arduino on suurepärane õppevahend programmeerimise, elektroonika ja robootika tutvustamiseks koolides ja ülikoolides.

• Hobi ja "tee ise" (DIY) projektid: See on populaarne platvorm prototüüpide, roboti, ilmajaamade, automatiseeritud aiasüsteemide ja muude loovate projektide ehitamiseks.

• Asjade internet (IoT): Arduino-l põhinevad seadmed saavad ühenduda internetiga, et koguda andmeid sensoritelt ja juhtida erinevaid seadmeid (nt. nutikad kodulahendused).

• Kunst ja disain: Kunstnikud ja disainerid kasutavad Arduinot interaktiivsete installatsioonide ja muusikainstrumentide loomiseks.

• Tööstus: Arduino-põhiseid lahendusi kasutatakse teatud spetsiifiliste protsesside automatiseerimiseks või prototüüpide loomiseks enne kallimate seadmete kasutuselevõttu.