Ohutusjuhend on mõeldud kasutamiseks elektroonikatöödel. Järgnev tekst on jagatud kiiresti loetavaks eeskirjaks ja sellele järgnevaks detailsemaks selgituseks, mis selgitab iga meetme tagamaad.
Jootmistööde ohutusjuhend
KASUTA ALATI SUITSUÄRASTUST: Jootekoha vahetus läheduses peab töötama lokaalne äratõmbeventilatsioon või suitsuimur.
KANNA KAITSEPRILLE: Silmade kaitsmine on kohustuslik jootmise ja eriti komponentide jalgade lõikamise ajal.
HÜGIEEN ON PRIORITEET: Ära söö, joo ega hoia toiduaineid tööpingil. Pärast jootmist pese käed hoolikalt seebiga.
OHUTU TÖÖKOHT: Hoia jootekolbi ainult selleks ettenähtud hoidikus. Ära jäta sisselülitatud kolbi järelevalveta.
KÄSITLE VANU SEADMEID ETTEVAATUSEGA: Vanade komponentide puhastamisel kasuta niisket puhastusmeetodit, et vältida tolmu levikut.
Miks need reeglid on vajalikud?
1. Suitsuärastus: Miks on jootesuits ohtlik, kui ma joodan vaid hetke?
Põhjus: Jootmisel tekkiv suits ei pärine tavaliselt tinast endast, vaid räbustist (flux), mis sisaldab vaikusid (nt kolofoonium). Kuumutamisel laguneb räbusti peenikesteks osakesteks ja gaasideks (nt formaldehüüd, isotsüanaadid).
Toimivus: Need osakesed on nii väikesed, et tungivad sügavale kopsudesse, mitte ei jää pidama ülemistes hingamisteedes.
Eesmärk: Vältida "jootja astmat" ja kroonilist bronhiiti. Pikaajaline kokkupuude räbusti aurudega sensibiliseerib organismi, mis tähendab, et tulevikus võib isegi väike kogus suitsu põhjustada ägeda allergilise reaktsiooni või õhupuuduse.
2. Kaitseprillid: Miks neid vaja on, kui ma olen ettevaatlik?
Põhjus: Jootmisel võib räbusti "pritsida" (eriti kui trükkplaadil on niiskust või mustust). Veelgi suurem oht on aga mehaaniline: komponentide traatjalgade lõikamisel lendavad need vedrujõu tõttu suure kiirusega ja ettearvamatus suunas.
Toimivus: Plastist kaitseprillid loovad füüsilise barjääri, mis peatab kineetilise energiaga lendkehad ja kuumad vedelikupiisad.
Eesmärk: Vältida pöördumatuid silmakahjustusi. Traadiots on terav ja võib tungida silmamuna sisse, põhjustades infektsiooni või nägemiskaotuse.
3. Hügieen ja toidukeeld: Miks ma ei tohi laboris kohvi juua?
Põhjus: Isegi kui kasutad pliivaba tina, on tööpinnal mikroskoopilist metallitolmu, räbusti jääke ja vanade seadmete puhul ka pliiosakesi. Plii ja teised raskmetallid ei imendu läbi naha, küll aga suu kaudu.
Toimivus: Käte või toidunõude kaudu satuvad osakesed seedesüsteemi. Plii on kumulatiivne mürk – see ei välju organismist kergelt, vaid ladestub luudes ja kudedes.
Eesmärk: Vältida kroonilist mürgistust. Isegi väikesed kogused raskmetalle võivad aja jooksul kahjustada närvisüsteemi, neere ja vereloomet. Käte pesemine on kõige lihtsam ja efektiivsem viis see ahel katkestada.
4. Hoidik ja järelevalve: Miks on kolvi asend nii oluline?
Põhjus: Jootekolvi ots on kuumutatud kuni 400°C-ni. Inimese reaktsioonikiirus on aeglasem kui termiline kahjustus – põletus tekib sekundi murdosa jooksul.
Toimivus: Spetsiaalne hoidik isoleerib kuuma otsa ja hoiab ära selle juhusliku kokkupuute juhtmete, plastdetailide või inimese nahaga. Järelevalveta seade on potentsiaalne tulekahjuallikas, kui tekib lühis või kolb veereb laualt maha.
Eesmärk: Tuleohutus ja traumade ennetamine. Jootekolvi hoidiku kasutamine harjutab distsipliini, mis on kriitiline ohutu töökeskkonna hoidmiseks.
5. Vanad seadmed ja tolm: Miks on "ajalooline" elektroonika ohtlikum?
Põhjus: Enne 2006. aastat (RoHS direktiiv) valmistatud elektroonikas kasutati massiliselt plii-tina sulameid. Vananedes need materjalid oksüdeeruvad ja muutuvad muredaks tolmuks.
Toimivus: Seadme avamisel või harjaga puhastamisel tõuseb see tolm õhku ja on sissehingatav. Niiske lapiga puhastamine seob need osakesed ega lase neil õhus levida.
Eesmärk: Minimeerida ristsaastumist. Kui puhastate vana seadet kuivalt, saastate kogu ruumi õhu ja pinnad pliitoldusga, mis jääb sinna kuudeks. Niiske puhastus hoiab saaste lokaalsena ja eemaldatavana.
Hea teada, loe lisaks raskemetallide tuvastamisest töökeskkonnas.
